Thursday, November 5, 2009

FETO MORIS HUSI LUTA IDA HAMUTUK HO MANE NO SEI KONTINUA NAFATIN BA OIN

Aldei Mota Ikun Liquica-Timor Leste, 3 Novembru 2009/ Rede Feto Timor Leste

Loron feto Timor Leste ne’ebe monu iha dia 3 Novembru sai hanesan loron istoriku ida ba nasaun Timor Leste liu-liu ba feto maluk sira. Iha loron ida ne’e, feto hatudu duni sira nia dignidade no forsa atu bele hamrik hanesan mane sira maski iha funu laran. Sira fo aten brani fo sira nia vida atu bele harii no defende nasaun para futuru jerasaun bele goza liberdade no halao dezenvolvimentu iha rai kiik ida ne’e. Maski hetan limitasaun barak, feto ho laran luan simu ona responsibilidade hanesan mane sira iha area hotu-hotu. Iha politika, feto barak komesa hatudu sira nia matenek no responsibilidade atu bele lori nasaun ida ne’e ba dezenvonvimentu iha igualdade nia laran. Feto barak mos partisipa ativu atu dezenvolve nasaun ida ne’e liu husi programa governo nia. Iha area agrikultura no ekonomiku, feto sai hanesan parte importante ida atu bele fornese hahan ba populasaun. Feto barak mos involve iha negosiu maski maoria iha nivel kiik. Durante luta ba libertasaun feto bele kaer kilat hanesan mane no agora feto bele mos kaer posisaun xave iha area hotu hotu atu bele lori nasaun Timor Leste ba oin.

Rede Feto hanesan organizasaun sumbrinha ba organizasaun feto 18 fo ona valoriza aas liu ba loron ida ne’e. Tinan–tinan hahu husi 2005, Rede Feto organiza sira nia membru tomak atu bele selebra loron konsagra ida ne’e ho objetivu atu bele refleta fila fali feto nia luta iha tempo pasadu no uza espiritu ida ne’e atu bele kombate problema ne’ebe feto maluk sira infrenta. Ohin laos tempu luta liu husi forsa armada maibe ohin hanesan tempu ba ita atu bele luta husi feto nia problema hanesan disigualdade, diskriminasaun no violensia liu husi asaun konkritu. Ba komemorasaun Loron Feto Timor Leste ba dala lima iha tinan 2009, Rede Feto organiza nia membru atu bele komemora loron ida ne’e ho tema “Feto Mane Serbisu Hamutuk ba Dezenvolvimentu Nasional”. Ho apoio husi Gabinete Premeiru Ministru - Assesoria Para a Sosiedade Sivil, Rede Feto organiza selebrasaun ida ne’e iha Aldeia Mota Ikun, Suku Mota Ulun, Sub distritu Bazartete – Liquisa no konvida ulun boot sira hodi bele partisipa hamutuk ho populasaun refere.

Aldeia Mota Ikun, suku Mota Ulun hanesan aldeia ida ho total populasaun besik ema nain 600. Maski populasaun sira hela besik estrada internasional Timor Leste – Indonesia maibe la garante sira nia livre husi problema. Durante tinan barak sira hahu husi tempu Indonesia, populasaun iha Aldeia Mota Ikun infrenta problema bee mos. Laos populasaun sira la bele hetan be’e, bee posu ne’e barak maibe bainhira sira hemu sira la hemu be’e mos maibe tasi be’en, hanesan populasaun iha ne’eba esplika.

“Iha area oan ida ne’e susar atu bele hetan be’e mos, ami dehan hanesan ne’e laos tamba be’e iha ne’e laiha, be’e ne’e barak, be’e posu ne’e barak teb-tebes, mas ita la hemu fali be’e mos maibe tasi be’en. Iha uma oin sempre iha be’e posu maibe ita la hemu be’e ida maibe be’e tasi, ami presiza liu maka mak ne’e deit be’e mos,” haktuir populasaun Aldeia Mota Ikun.

Kondisaun ida ne’e mos fo impaktu ba populasaun nia ekonomia tamba sira la bele uza sira nia rai hodi produz hahan no buka moris husi area agrikultura. Populasaun iha ne’eba mos susar atu bele hetan osan ba sustenta sira nia familia. Labarik barak la bele kontinua sira nia edukasaun tamba inan aman la iha osan para esforsa labarik sira ba eskola nafatin.

“Ami nia moris loron-loron hanesan deit, hanesan ami feto ami esforsa an ke’e hotu fatuk para hodi bele han no trata ami nia oan ba eskola, para ami nia oan sai husi eskola ne’e barak tamba la iha esforsa osan para dudu sira sai matenek ba labarik sira atu bele matenek mos,” haktuir populasaun husi Aldeia Mota ikun.

Haree ba kondisaun ida ne’e, Rede Feto hamutuk Asosiasaun Mane Kontra Violensia (AMKV) organiza diskusaun ida entre populasaun Suku Mota Ulun ho Ministeriu Saude no Governo Lokal para bele loke klean liu-tan problema iha suku refere no buka solusaun ba problema ne’ebe suku refere infrenta. Diskusaun ne’ebe halao iha dia 3 fulan-Novembru ne’e hetan partisipasaun husi komunidade Suku Mota Ulun, Administrador Distrital Liquica, representante Xefe Suku, direitor Saude Distritu Liquica, organizasaun lokal no nasional, representante husi NAGAAD-Somaliland nomos membrus husi Rede Feto. Iha loron istoriku ida ne’e, Senhora Madalena Hanjam nudar Vice Ministra Saude mos fo nia tempu atu bele hasoru no kolia ho komunidade iha fatin refere hamutuk ho nia equipa tomak.

Iha seremonia ne’e, komisaun organizadora hatoo istoria kona-ba Maria Tapo depois loke abertura husi representante Xefe Suku Mota Ulun. Maski loron manas, partisipante maizumenus besik atus ida kontinua nafatin rona liafuan husi ulun boot sira. Senhora Yasinta Lujina nudar Direitora Rede Feto husu ba komunidade ne’ebe ohin loon mai iha fatin diskusaun bele habelar informasaun ba maluk sira seluk.

Nia mos haforsa liu-tan objetivu halao diskusaun iha aldeia Mota Ikun no esplika klean liu-tan kona-ba loron 3 Novembru no luta feto nian.

“Ohin loron ami hakarak mai too iha ne’e hamutuk ho komunidade iha suku Mota Ulun atu bele haree hamutuk ita nia kondisaun. Oinsa ami bele ajuda fasilita ho nain ulun sira iha ita nia governo, atu sira bele mos mai iha ne’e kolia direitamente ho ita boot sira no ita boot sira bele hatoo direitamente saida maka ita boot sente relasiona ho kondisaun moris nian. Situasaun hanesan ne’e laos akontese iha ne’e maibe mos akontese iha fatin seluk, ba kondisaun ida ne’e ami la bele halo buat barak maibe ho kolaborasaun ho komunidade iha ne’e hamutuk ho ita nia governo bele ajuda halo buat ruma ba ita nia povo sira,” dehan direitora Rede Feto durante hatoo liafuan ba komunidade sira.

Iha fatin seluk, Lionel Martin nudar Administrador Distrital Liquica mos haksolok ba atividade ida ne’e tamba organizasaun feto bele selebra loron 3 Novembru iha Distritu Liquica. Nia nudar Sekretaris Zona Bobobaro iha tempu luta mos hatoo istoria badak ida kona-ba Maria Tapo.

“Ami haksolok kontente teb-tebes tamba realmente organizasaun feto bele halibur an ita hotu iha fatin ida ne’e atu hodi selebra loron boot loron 3 Novembru, loron feto nasional ba Timor Leste. Foin dadaun ita rona mos istoria kona-ba Maria Tapo, loos duni tamba iha tempu ne’eba hau hanesan Sekretaris Zona Bobonaro no Maria Tapo mate duni iha zona ami nia laran. Ohin loron, nia naran temi iha istoria sempre fo moris no fo koragem ba feto atu bele organiza an nafatin hodi defende nafatin nasaun ida ne’e i dignidade feto ninian katak feto moris husi luta ida hamutuk ho mane too oras ne’e dadaun no sei kontinua nafatin ba oin,” esplika nia.

Iha sesaun ikus, partispante sira rona deskursu husi Vise Ministra Saude Madalena Hanjam relasaun ho komemorasaun loron feto Timor no kondisaun saude populasaun nia. Nia esplika katak komunidade la bele hein estadu hodi fakar osan mai sira maibe sira tenke halo, kuda rai ne’ebe iha ho ubas no kuda buat hotu-hotu. Feto tenke habokur rai depois husi rai fornese fali ba feto sira maibe feto la bele mesak, feto no mane tenke serbisu hamutuk. Iha sorin seluk, Vise Ministra mos esplika kona-ba programa Ministeriu Saude nian.

“Governo nia responsibilidade sei tuir ministeriu ida ida atu monta sira nia sistema. Ami nia Ministeriu Saude iha ospital boot ida, ita bele liga ho nasaun sira seluk, ita bele liga ho ospital iha distritu, ita iha tan ona Health Post, loke SISCA, no iha tan kareta klinika mobile ne’ebe sei tau iha distritu ida-ida. Kareta ne’e bele ajuda inan isin rua sira hahoris iha laran, bele mos too uma, ami hola tan kuda,” esplika Vise Ministra.

Nia mos hatutan katak agora governu iha Pakote Referendum. Ba pakote ida ne’e, Miniteriu Saude tau pakote atus ida (100) para atu dada be’e ba Sentru Saude sira. Nia mos esplika katak feto agora nia funu maka funu ba atu dezenvolve. Governo Timor Leste tau ona liafuan dehan adeus konflitu benvindu dezenvolvimentu. Bainhira atu remata ninia deskursu, Vize Ministra Madalena Hanjam mos esplika katak feto tenke hetan aopio husi sira nia familia atu bele forte liu-tan.

“Kuandu feto maka forte duni, ita bele dehan ne’e feto agora ne’e jender duni mas tenke iha dukungan (apoio) husi familia, maka bele halo feto no mane sai forte. Hau haluha atu hatoo fali ita nia hakarak ba Konselhu Ministru no ministru hotu hotu,” esplika nia.

Selebrasaun ida ne’e taka ho liafuan husi representante Xefe Suku nian no vizita ba komunidade iha aldeia Mota Ikun.(ICP)***

0 comments:


Post a Comment

 
© Copyright by Loron Feto Timor Leste 3 Novembru  |  Template by Blogspot tutorial